Deep Deisy.
Peale eelmist nädalavahetust tuli minusse järsku hirm,suursuur hirm,et kas ma tõesti suudan loobuda kõigest siin ja minna siit minema? Ma kardan,et kõik ei lähe nii nagu mina oma peas mõelnud olen,äkki läheb seal kõik hoopis vastupidi?Mul on tekkinud miljon küsimust ja see hirm suureneb,varem ma tõesti mõtlesin,et ei jõua ära oodata,et et tahaks juba minna niiväga jne. Aga nüüd järsku mõtlesin,et homme saab see veerand läbi ja siis tuleb juba VIIMANE veerand,minu jaoks mitmes mõttes viimane,siin koolis,siin linnas,see klass,see õppeaasta,hakkab suvi.Muidugi on see tore,aga tavaliselt läheb just see viimane veerand kõige rutemini ja siis ongi,ma lähen,mööda teadmata teed,mida ma vist enam nii väga ei tahagi,ma vist hoopiski tahaksingi siia jääda,siia kus ma olen alati olnud,siia kus on MINU inimesed!Siia,kus on kõik milles ma olnud olen,minu mälestused,kõik.Kuigi uut algust oleks vaja,siis ma ei kujuta ette kuidas suudan siit ära minna,ma siiski hakkan lihtsallt HULLLLLLLUUUULTT igatsemaaa!!!Jahjah,heietan igas postituses sellest,aga sorry kui häirib,sest koguaeg kui ma blogin,on see mul mõtetes ja ma lihtsalt pean kirjutama selle siia.
Not so deep anymore.
Aga siiski ma võtan need viimased kuud veel viimast ja kõike mis annab teha veel ;) Kuna tegelikult olen mina see kes teistele koguaeg ütleb,et´mõtle positiivselt´,siis oleks minust natuke hale,kui ma seda ise ei suudaks teha.A vot,ma suudan ja teen ka! Hinded tulid ka nii,et viis viite ja neli nelja,wuup,olen rahul!:)
igatahes,ILUSAT VAHEAEGA TEILEEEEEE!!!!<3
ah ma niisama meelas (vaheaeg teeb sellise näo pähe küll :P )
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar